Antud küsimusele vastuse leidmiseks viisin kultuuriakadeemias õpingute käigus läbi uurimistöö „Männitõrva mõju puitkatustele laastu- ja sindelkatuste näitel“. Töö tulemusi lühidalt kokku võttes leidsin et laastukatuste tõrvamine ei ole otstarbekas, seevastu sindel, kimm ja laudkatuseid tuleks kindlasti tõrvata ning regulaarselt.
Laast on valmisatud höövli põhimõttel töötaval pingil, mistõttu on laastu pind sile ning puidu poorid suletud. Sellist tõrvates ei imbu tõrv puidu rakkudesse, vaid jääb puidu pinnale, kust see üsna kiirelt maha kulub. Tõrva mõju säilimiseks tuleks tõrva kihti aeg-ajalt uuendada. Katuse kuivamisel ning UV-kiirguse mõjul muutuvad laastud hapraks ning tõrvamise käigus katusel käimisega võib laastudele hoopis rohkem kahju kui kasu teha.
Sindel, kimm ja laudkatuseid on valmistatud saetud materjalist ja sellise puidu poorid on avatud ning tõrv jääb puidu peale paremini püsima. Erinevalt laastust ei muutu saetud materjalist katused kuivades hapraks, mistõttu ei ole tõrvamisel nii suur oht materjali vigastada. Siinkohal tuleb meeles pidada seda, et tõrvamine ei ole ainult ühekordne tegevus, vaid et seda tuleks korrata, et tõrva mõju säiliks.
Täpsemad juhised katuse tõrvamiseks leiab Mari Loit poolt koostatud muinsuskaitse brošüürist „Tõrv – ajalugu, valmistamine ja kasutamine“, mis on elektrooniliselt kättesaadav alljärgnevalt lingilt.